Kiirendus üherattalisega

Mõned päevad tagasi saabus Saksamaalt, Hartenholmist, Unimoto kiirendusvõistluste MM sarja viimaselt etapivõistluselt tagasi Läänemaal Taeblas elav noormees Karl Reimann. Kuigi Eestis on selle motospordi alaga tegelejaid neli meest, osales seekord Karl üksi. Lootus tekkis, et ehk tuleb kokkuvõtte punktidega maailmameistri tiitel. See aga tähendas, et tuleb osaleda kõigil MM-etapi võistlustel. Etapil osalemine annab ka punkti kui võistlus ise täiesti nässu läheb. Karlil kujuneski olukord nii, et osalemine kõigil etappidel tõi talle lisapunkte ja lõppkokkuvõttes oli tal maailmameistriks tulnuga sama palju punkte kogutud. Määravaks sai see, et ühel etapivõistlusel jäi Karl teiseks, aga konkurendil oli etappide kokkuvõttes saavutatud kolm etapivõitu. Seekord jäi MM tiitel Saksamaale. Meie mees aga hooajaga peaaegu maailmameistriks!?

Unimotospordi juurde tõi Karli juhus ja meie oma, Haapsalu kandi mees Heigo Siitsman. Haapsalu mootoratturite klubi “Müristajad MC” president tulnud tema juurde kuna Karl teeb igasuguseid metallitõid. Tahtnud oma mootorrattale ühe hambajagu väiksemat ketiratast. Kui tellimus täidetud, sai Karl teada, et Heigo tegeleb Unimoto kiirendusvõistlustel 750 cm3 masinate klassis sõitmisega ja kuidas see spordiala toimib. Karli hakkas asi huvitama ja ta otsustas ka kätt ja õnne proovida. 2016.a suvel ostis mootorratta Suzuki, ehitas selle vastavusse nõuetele ja tegi esimese võistlussõidu Võrus. Siin, Eestimaal, toimub nüüd juba kaks aastat Unimoto kiirendusvõistluste üks MM etapp. Eelmisel aastal piirdus Karli võistlemine ka ainult Võru etapil osalemisega. Vaja oli saada kogemusi ning harjutada, harjutada. Et nõuetele vastavalt rattal püsida, õigemini, et ratas ilusasti õhus balansseeriks, oli tarvis leida juhtkangidele õige koht, omale õige asend. Istumisest sellel mootorrattal juttu ei ole, sõitja “istub” siin kõhuli ainsa ratta poritiival. Selle ainsa ratta rehviks pole ka tavapärane kärniline kummirehv vaid metallist, rootorekskavaatori koppa meenutav ratas.

Tänavune hooaeg, mis kestis veebruarist septembrini ja koosnes kuuest etapist, algas Poolas Karli jaoks isikliku ajarekordiga – 100 jalga 2,41 sekundiga. Teine etapp lõppes osalemisega. Sõidul purunes ketipinguti ja tulemust ei tulnud. Võistlusmasinale tuleb ikka ise jupid teha, vabriku omad ei pea koormusele vastu – selline oli Karli arvamus. Järgmised etapid kulgesid vahelduva eduga, jäädes etapivõitjale alla vaid mõni sajandik või tuhandik sekundit. Aeg võetakse neil sõitudel kolm koma kohta. Viimasel etapil, nüüd Hartenholmis, kaotas Karl tulevasele maailmameistrile esikoha 0,211 sekundiga.

Karl tunnistas, et kripeldama jäi hinge tiitel, nii oleks tahtnud sel alal Eesti maailmakaardile saada. Uuem tsikkel olemas, hästi välja timmitud, kogemused olemas, peaks jätkama. Tarvis on praegune, ligi 270 kilo kaaluv masin saada umbes 50 kilo kergemaks, et võita ajas. Uus kaal peaks andma ajavõitu mõne kümnendiku, ehk õnnestub murda see maagiline 2,41 sekundit. See hobi nõuab teadmisi/oskusi, raha ja tahtmist. Leida on tarvis keegi, kes aitaks – toetaks veidi rahaliselt. Toetajale oleks hea reklaami koht. Saksamaa suurima motoürituse raames korraldatud unimoto võistlust külastas üle 20 000 pealtvaataja.

Begin typing your search term above and press enter to search. Press ESC to cancel.